Tuesday, March 1, 2011

Luulekevad 2011: Katrin Bakkeri luuletused

Nagu võisite lugeda meie veebilehelt, on juba käimas sellekevadine luulevõistlus – Luulekevad 2011. Esimesed võistlustöödki on juba kohal.  Kuigi võistluse tähtaeg on alles 15. mail, tutvustame oma luuleajakirjas paremaid saabunud võistlustöödest, seekord Katrin Bakkeri luuletusi.

Katrin Bakker


Olla korraga  õitsev pärnapuu
ja  suveöö heinraske lõhn
olla kaugete metsade salalik tuul
olla kerge ja tühine õhk

olla mõnikord ainult tulija
kes midagi tooma ei pea
olla loojang ja olla tuli ja
see keda ootama peab

olla vaikne ja olla väsinud
võõrast hellust vaid pilguga paluda
olla talvistest tuultest räsitud
kõike lõpuni siiski taluda

olla veidralt ja isegi mõttetult
aina olla ja olla ja olla
olla ootuste raskustest petetud
olla seni kui üldse võib olla



  ISALE


kas meist keegi kunagi näeb
Antwerpeni katedraali
laevu lahkumas sadamast
ja Rubensi maja
kas sina oskasid oodata
et elu viib sind läbi Euroopa
ja peatub eestlaste maal
et siin kasvavad sul lapsed
kes sinu keelt ei mõista
kuid mõni neist mäletab möödunut
ning unenägudes kohtub
Uhlenspiegeliga




Näe
pihlakad punavad
lõikuskuu tuulise
taeva poole
metsad täis
marjade maitset
randadel päikeselõhn
süda pilgeni
põikpäiselt põnevat
arutut armastust




Stagnaaegne ( Leningrad )

Siis Majaka programm
ja BAM ja öised laulud
Arkadi Raikin kergelt naljatab
on öö on mai
ja aastaid olnud palju
ning trepikojas keegi karjatab
veel pole valgust
valgust veel on vähe
ja pähe tuleb sõna “telegramm”
mu hääl on nendest öödest
ammu juba kähe
olen üksik uttu suunduv
tramm




su ripsmete puudutus
mu põsel
nagu ööliblikalend
su õrnhabras käsi
mu õlal
nagu vihm vikerkaarde
hingemattev õnnetunne
pisarad ja päike
mu Niagara



 
taas lõhnab kevadiselt
mets ja maa
aprill aprill
hing tuultele on valla
all sinitaeva
üksik hanepaar
teel pesapaika
kus on mu
Valhalla


 
Kus on nüüd sinu tenniseväljakud
sinu reketid valged kingad
sinu puhtaks küüritud hing
sinu intelligentsus ja takt
toona me olime teised
lõpukorral on jaks




 

tuhat aastat
või sajand
ükskõik
su hääl kõlab mu kõrvus
ja ongi kõik






pilv tahaksin olla
pisike pillerkaaritav pilv
pisaratega paitada päevade palavaid palgeid
pilv tahaksin olla
päevakoer päikese paistel





Su kerge käsi
lebab mu peos
nagu pessa unustet
lind
niiväga niiväga
armastan sind



Kas see  oligi elu
Tasakaalutus tasakaal
Unenägude vapustav melu
Kaugel kummitab Portugal

See on mu elu mu valu
Mu tervitus hüvastijätt
Mu tänan ja palun
Nii hüva kui kura kätt


No comments:

Post a Comment