ILMRE NR 5





Intuitiivteaduste Kooli luuletajad !

Intuitiivteaduste Kooli eesmärgiks on arendada inimestes sensitiivseid võimeid. See kõik on ka luuleinimesele väga omane ja valik, täisti võiks öelda: üks nõidumine ta kõik, luuletamine või selgeltnägemine, love, tranns või inspiratsiooniseisund. Seepärast otsustasime avaldada ka Intuitiivteduste Kooli kuulutuse vastuvõtust kevadsemestriks.

INTUITIIVTEADUSTE  KOOL  võtab

kevadsemestriks vastu uusi õpilasi Tallinnas

Pääsküla püramiidis Laulu tn 6  13. veebr. kell 13.oo

 ja Tartus M. Reiniku gümnaasiumis Vanemuise

tn 48  19.veebr kell 17.oo (Tartus soovitav osaleda

ka samas kell 12.oo algaval Intuitiivteaduste Päeval.)

Õpilaskandidaatidel kaasa võtta üks dokumendi-

foto ja sisseastumismaks 6.40. Mõõdame pendliga

õppidasoovijate energia omadusi, vastu ei võeta

tugeva negatiivse energia ja vaimsete häiretega

inimesi. Lisainfot kodulehel:   intuitiiv.edicypages.com

Helle Paldra luulekogu

Tükil ajal pole nüüd keegi meie seltskonnast trükis oma luulekogu välja andnud, nüüd sai sellega hakkama  tantsuõpetaja Viljandist Helle Paldra.

Helle luulevihikut on võimalik tellida ka meie raamatupoe kaudu.

Olen kui vikerkaar

  

KREEDO

Uhke roos ma ei tahagi olla

ja pole ma uimastav nelgiõis.

Olen kasvanud kaskede alla,

samblamätastelt kastet ma jõin.

Jääd läbida jõudu ja visadust

ehk ei jätku, et olla kui lumelill.

Taeva suudlusest sündinud armastus

tahan olla ma - sinilill.

Suvel heinamaal kiiguksin tuules,

peites saladust "jaa või ei",

süda muretu, mõtted täis luulet -

karikakra õrnlihtne õis.

Hilissügisel astrina peenral

õpin taluma hallaöö hingust.

Talvel jäälilleks saan sinu aknal

ja sulan su soojast pilgust.



Vene armastusluulet: Jevgeni Jevtushenko

Eelmisel korral oli meil armastusluule tõlkevalikus teemaks armastus ja sõda. See teema jätkub nüüd veel esimeses luuletuses.

           

Jevgeni Jevtushenko oli nõukaajal tehtud mees, kirjutas pikki poeeme, näiteks Bratski hüdroelektrijaama ehitusest. Ometi ilmutas ta ka vastalist meelt ja tagantjärele on teineud seda veelgi enam. Igatahes kuulub talle kindel koht vene XX sajandi luules.

PULMAD  SÕJAAJAL

Oh sõjaaja pulmi neid!

Toas tehtult-hubases

„Sa tuled tervelt tagasi!“-

soov siiras, kuid petlik lubadus..

Taas naaberkülla saaniga

mind viiakse, et siis

kükktantsu pulmas vihuksin

nii nagu on see viis...

Peig pinges istub teiste seas,

heas riides ja raseeritud,

ka lõbus näida püüab ta –

mobiliseeritud...

üks päev veel olla kodumail

ja edasi – ei miskit head:

muldonnid, veri, kaevikud...

hea, kui veel välja vead...

nii oma pruudi kõrval ta

nüüd lauas istub seal

ja nende ees on puskarit

kaks klaasi laua peal.

Võib jääda neile viimaseks

see esimene öö.

Peig hüüab meeleheitlikult:

„Noh, poiss, nüüd tantsu löö!“

Ju ringi lendan põrandal,

et Hitler on kaputt,

näen korraks seinal loosungit

ja kostab joobnud jutt.

End tantsin juba hingetuks,

kuid meeleheitlikult:

„Veel! Tantsi, tantsi poiss!“ –

ta muudkui nõuab mult.

Kui jõuan koju, jalad on

siis justkui tina täis.

Kuid ema: „Pulma kutsuma

sind jälle üks siin käis...“

Pruut lauas valab pisaraid –

mispärast – ma ju tean.

Ei ole tahtmist tantsida,

kuid tean, et pean, et pean...

KÜPS  ARMASTUS

Mis asi on küps armastus?

Armastus on see, kui pilkude kohtumisest

värisema lööd.

Me pilgud nüüd  kohtusid, kuid hinges on tuim rahu

ja see mõjus mulle kui löök allapoole vööd.

Võtsin sul käest,

see oleks pidanud tunduma kui elektrilöök,

aga hinges on tuim rahu – milline nöök!

Tähendab – meie jaoks  kõik.

Armastus tuli ja oli..

Kas tuhk on küps tuli?..

Küps armastus – kes  küll leiutas  sellise mõiste?

Mida pole, seda pole.

Armastus tunneb vaid sündi ja surma,

keskiga tal ei ole.