ILMRE NR 24

Luulekevad 2013

Taas on aeg pakkuda väikest valikut Luulekevadele 3013 saabuvatest luuletustest. Võistlus kestab, 15. maini ootame luuletusi.

Rasmus Varrik

                                                                       MARETILE

Läbi metsa minna on pime,

üle vee minna ei saa.

Mööda kuristku minna on ohtlik,

seda teed me ei tea,

kuid tee sinuni on lihtne.

Avan meele

ja avan südame

ja olengi

 sinu seljataga.

Julia Legatavitšute

MA TULIN, ET NÄHA SIND LÄBI ...

Algusest alguseni.
Lõpust lõpuni.
Sünktumedaid 
patuseid mõtteid
ihkan püüda 
su silmade lõõmavast
sülist.
Ületan kõik piirid,
hetkeks puudutan keelatut, 
mälestusi mereliivast,
öiset maailma,
keerlemas me elusaaga ümber.
Meloodiat,
endiselt
saatmas me kirgede 
metsikut mängu.
Kõike.
Ma ei küsi sult luba,
lihtsalt varjamata tulen 
Algusest alguseni
kustutama.
Lõpust lõpuni
unustama.

Ada Kiipus

ÄRKLITUBA

Ma tulen ja lähen ja tulen ja lähen

trepist üles, sinna, kus su  ärklituba

mind minnes on palju, tulles nii vähe

tuli kaminas põleb, pakub luba

kingakontsad tippivas helis

löövad rütmi kui aafika trumm

seekord ootus pikale venis

keha põleb ja hinges kuum lumm

maas sädelev punane kleit

veini meelitav maitse veel suus

upun sinusse... silmis sütitav helk

kõrvus kumisemas savannide bluus

läbi laeakna langemas tähti

poeemiks justkui kujunemas see

sõnadeks sel ööl pole mahti

luba rüüpan su maitset veel

valged kardinad, selle taustal must taevas

ja tulevalgusest saab sümbioos

vana kuu uue loomise vaevas

juukseid sasimas punane roos

resoneerimas teravad aistingud

sõrmed põimumas, haardes on särin

silmad kinni, vaid juhindun vaistlikult

seismas aeg ja varvastes värin

tähed pakuvad kandikul õnnistust

pihud vastuvõtuks valmis ma sean

sel õhtul illusioon aina täiustub

tänutundes jätan hüvasti ... jah tean

tulles mind oli pakatavalt palju 

minnes midagi järgi ei jäänd

neelan pisaraid, näin tugev kui kalju

vana kuu on vaid soovimas hääd...

Riina Laanemets

* * *

Ma tahtsin kirjutada tänusõnu emale,

mis oleks tugevad kui tammepuu

ja sügavad, kui mere kohal helklev kuu.

ootust täis kui tõusev päike,

rõõmust kilkav laps nii väike.

Istusin ja mõtlesin……….

Lihtsust, siirust, ilu, haprust

metsalilles märkasin.