Wednesday, January 4, 2012

Luulet võistluselt

Tallinnas Kodulinna majas toimunud avalikul luuleüritusel selgusid luulevõistluse "Kuldne Kaseleht 2011" võitjad. Avaldame nüüd veel kord need kolm võiduluuletust, et oleks võimalik mõtiskleda, miks just need. Kaks esimest väärisid esiletõstmist küllap seetõttu, et erineval moel puudutasid väga paljude inimeste hingekeeli, Kerli luuletuses aga tõuseb tuntavaks mingi omapärane vitaalsus, kindlasti sai otsustavaks auhindamisel ka hea puänt.


Helle Toomingas

PIMEKOHTING

Kirjavahetust võõraga võib pidada
pimekohtinguks,
sest sa kirjutad nagu mittekellegagi.
Ja leiad selle "nagu mittekellegagi" ühed ja
samad sõnad ja keele ja arusaamise.

Kellegagi, keda ei ole.

Või vähemalt ei saa sa mittekeegit käega
katsuda
ega silmaga näha. Et ta oleks.

Aga ta on keegi, kellega su hing saab
üheks... sõnades.
Või tema omast
pool hinge ja sinu omast pool,
nagu pusle, mida külgipidi kokku lappad...
 ja lappad.

Kuni ilma teineteiseta enam ei saa.

Sest igas hetkes sa ootad temalt kirja...
ja tema sinult... igat tähte ja sõna!
Sõna, mille paistel näha iseennast ja otsida
teist,
sest ometi on just see mittekeegi kusagil
tugevalt olemas.

Teadmine, et sul on mittekeegi, asendab
kellegi, kes võib olla küll käegakatsutav,
aga ei suuda kunagi sinusse nii tulla...
Või sina temasse ei küündi nõnda, nagu
pimekohtingu kirjad…
need kirjad.

Sõnad aga imbuvad su sisse ja ühtäkki saab
terve maailm neid täis!
Ja sa lähed jälle ja avad postkasti,
ja loed...
Nagu esimesi sõnu, tookord, esimeses
kirjas.

Kirjad jäävad.

Ja ootus jääb, isegi kui see keegi, keda ei
ole,
sinu elust on lahkunud.
Teise ilma.
Aga sina oled harjunud ootama,
oled harjunud magama, ärevus hinges, et
ehk?

Nii saab märkamatult temast su muusa,
saab su ilumeel ja su silmad...
Sa kannad teda elavana endaga kaasas.
Hoiad ta kirju kiivalt oma südame lähedal,
ja salamahti lähed sa ikka ja jälle...
tema sisse.

Ja see on pöördumatu.

See on midagi, mille kohta oleks labane
öelda "ilus!"
Aga sa tead seda, ja see ongi ilus!
Kogu see puutumatu maailm sinu sees,
mida temana hoiad, oled sina ise!


Hirviö


* * *
(Taasiseseisvumise aastapäevaks)

Inimesele, kel puudub vabadus,
võib seletada,
et ka vabas maailmas on probleeme:
  töötus, haigused, õnnetu armastus...
Ta kuulab kannatlikult,
noogutab mõistvalt
ja mõtleb endamisi:
  Kui saaks vaid korraks
  tõbisena,
  töötuna
  ja jubedas armuvalus
  vaba olla!




Kerli Adov

* * *

Põskedest sõnad võetud
Need lohku vajunud.
Aga tema minevik...
Mis saaks ma sellest arvata?
Tema soovid, tema hirmud
Kes lubab mul ette kujutada?
Õppida oma armastatutki päriselt tundma
Võtab terve igaviku.
Ja siis ka ei või iial olla üdini kindel.
Inimene pole vaid  tunnetega loom
Ta pole vaid mõistusega loom
Saladus on ta kõigepealt -
Kahe käpa peal.

No comments:

Post a Comment