Kui sügisese luulevõistluse tähtaeg oli juba möödas, saatis Janika Poola, kes tuli võistlusel ka laureaadiks, veel ühe luuletuse, mida meil on room nüüd siin avaldada:
Mind mängult endale Sa soovisid
ja mina olin vähem veel kui leige.
Su pingutusi jupihaaval proovisin,
kuid olengi vist omamoodi veider...
Kas süüdimatult seksikas saab olla,
või tähendab see leebelt litsakust?
Su kutse peale vabalt võin ma tulla,
kuid ühel hetkel näed vaid valget ust...
Ei ole kindlust selles kaunis päevas,
mil kingin Sulle enda põletava ihu.
Saab põrgust korraks siiski sinitaevas,
kuid lõpuks jäävad ainult tühjad pihud...
Üks kaval mõte siiski koidab minu peas,
miks proovida ei võiks ma miskit uut?
On läbi aastate mu elust saanud kirjud read
ning juba ammu ootan kuuma lõunatuult...
Sel korral proovida ei julge enam õnne,
ja tulikeevat nõiajooki segan tilgahaaval.
Et tabaks mindki kasvõi korraks tunne,
kui kirest armastuse sünnitab kuum laava...
No comments:
Post a Comment