Luulekevad 2012. Esimesed võistlustööd

Luulevõistlusele Luulekevad 2012  on saabunud esimesed tööd. Viimane saatmise tähtaeg on 15.mai

Sirle Soots,

keskkonnakorralduse üliõpilane, 3. kursus, Tallinna Ülikool

 

ALGUSE LÕPP

Nägin lõppu enne kui see kõik jõudis alata,

seda ei saa kumbki meist eitada ja  salata.

Nagu suve saabudes, näeme juba talvist lund

 ning hommikul ärgates läbime järgnevat und.

Pidevas liikumises võib peituda alatine seisak,

niinagu lõpmatusele annab tiivad laiuv järsak.

Mis kiiresti algas, sama kiiruga lõpule sättis,

tõusnud torm purustused vaiksele ilmale jättis.

  

UNENÄGUDES VAID KOHTUME

Mida tunned kui lausud mu nime,

enda sügavaimates unenägudes?

Kas üles leiame üksteist ses vines,

rännates alateadvuse mängudes?

Üles ärgata ei suuda, pole soovi,

kuna otsa lõppeks me ühine idee,

nõnda püsin unede dimesioonis,

ainult nii saan näha sind veel…

Päike kõrgel, lahti lasta ei suuda,

ma siia alatiseks jääda tahaks.

Paraku olukorda enam ei muuda,

nii ärkan, kuigi uinuda tahaks.

Igatsus lõputu minus kestma jääb,

unedemaale, tagasi minna soovin.

Ainsasse paika, kus hoiame käest,

selle mõttega nüüd harjuda proovin…

ELUMÕTE

Päeval, kui mõistsin, et pole enam millegiga rahul,

vingusid külmad tuuled, lõputu hall meri oli vahus.

Küsisin endalt, miks elada elu, mida ma ei armasta?

Elumõtet, rahu ja õnne kellegilt juurde ju ei varasta.

Polnud siiani seda kõige olulisimat ideed ma leidnud,

mis peaks olema mu eluraamatu ridade vahel peidus.

Lauriina Vastisson

Vanus: 14

Vasta Kool

MA ARMUSIN ...                                         

Sügis, vihm krabistas akna taga, 

ma olin klassiruumis hästi tasa, 

hinges oli värelus ja silmades sära, 

kui astusid sa klassiruumi,

su pilk, su naeratus see võlus mind ära!

su silmisse tungimiseks oli vaja Zoomi, 

Sa astusid mu poole, 

ei näinud ma ei laude-ei toole, 

ma nägin vaid su silmades sära,

mida tunnen alati ära.

Evelyn Nurmes

ARMASTA EESTIMAAD

Armasta Eestimaad,ta tänab sind iga päev selle eest

mõnikord on see linnulaul põõsa seest

teinekord vulisev jõgi ääremaal

siis  lilledest pungil peenrasaar

kaunite inimeste mängumaa

helesinine taevakaar

ja palju, palju päikest südames.