Luulet võistluselt

Tallinnas Kodulinna majas toimunud avalikul luuleüritusel selgusid luulevõistluse "Kuldne Kaseleht 2011" võitjad. Avaldame nüüd veel kord need kolm võiduluuletust, et oleks võimalik mõtiskleda, miks just need. Kaks esimest väärisid esiletõstmist küllap seetõttu, et erineval moel puudutasid väga paljude inimeste hingekeeli, Kerli luuletuses aga tõuseb tuntavaks mingi omapärane vitaalsus, kindlasti sai otsustavaks auhindamisel ka hea puänt.

Helle Toomingas

PIMEKOHTING

Kirjavahetust võõraga võib pidada

pimekohtinguks,
sest sa kirjutad nagu mittekellegagi.
Ja leiad selle "nagu mittekellegagi" ühed ja

samad sõnad ja keele ja arusaamise.

Kellegagi, keda ei ole.

Või vähemalt ei saa sa mittekeegit käega

katsuda
ega silmaga näha. Et ta oleks.

Aga ta on keegi, kellega su hing saab

üheks... sõnades.
Või tema omast

pool hinge ja sinu omast pool,
nagu pusle, mida külgipidi kokku lappad...

 ja lappad.

Kuni ilma teineteiseta enam ei saa.

Sest igas hetkes sa ootad temalt kirja...
ja tema sinult... igat tähte ja sõna!
Sõna, mille paistel näha iseennast ja otsida

teist,
sest ometi on just see mittekeegi kusagil

tugevalt olemas.

Teadmine, et sul on mittekeegi, asendab

kellegi, kes võib olla küll käegakatsutav,
aga ei suuda kunagi sinusse nii tulla...
Või sina temasse ei küündi nõnda, nagu

pimekohtingu kirjad…
need kirjad.

Sõnad aga imbuvad su sisse ja ühtäkki saab

terve maailm neid täis!
Ja sa lähed jälle ja avad postkasti,
ja loed...
Nagu esimesi sõnu, tookord, esimeses

kirjas.

Kirjad jäävad.

Ja ootus jääb, isegi kui see keegi, keda ei

ole,
sinu elust on lahkunud.
Teise ilma.
Aga sina oled harjunud ootama,
oled harjunud magama, ärevus hinges, et

ehk?

Nii saab märkamatult temast su muusa,

saab su ilumeel ja su silmad...
Sa kannad teda elavana endaga kaasas.
Hoiad ta kirju kiivalt oma südame lähedal,
ja salamahti lähed sa ikka ja jälle...
tema sisse.

Ja see on pöördumatu.

See on midagi, mille kohta oleks labane

öelda "ilus!"
Aga sa tead seda, ja see ongi ilus!
Kogu see puutumatu maailm sinu sees,

mida temana hoiad, oled sina ise!

Hirviö

* * *

(Taasiseseisvumise aastapäevaks)

Inimesele, kel puudub vabadus,

võib seletada,

et ka vabas maailmas on probleeme:

  töötus, haigused, õnnetu armastus...

Ta kuulab kannatlikult,

noogutab mõistvalt

ja mõtleb endamisi:

  Kui saaks vaid korraks

  tõbisena,

  töötuna

  ja jubedas armuvalus

  vaba olla!

Kerli Adov

* * *

Põskedest sõnad võetud

Need lohku vajunud.

Aga tema minevik...

Mis saaks ma sellest arvata?

Tema soovid, tema hirmud

Kes lubab mul ette kujutada?

Õppida oma armastatutki päriselt tundma

Võtab terve igaviku.

Ja siis ka ei või iial olla üdini kindel.

Inimene pole vaid  tunnetega loom

Ta pole vaid mõistusega loom

Saladus on ta kõigepealt -

Kahe käpa peal.