Luulekevade võistlus

Maikuu luuleajakirja pühendame terveni Luulekevade-võistlusele. On ju mai alati olnud meil Luulekevade kuu – 15. mail kukub tähtaeg. Nii kaua on veel võimalus saata võistlusele uusi luuletusi.  Võistluse piduliku lõpetamise teeme 12. juunil aiapeona Pääskülas Laulu tn 6, kuid sellest juba lähemalt meie juunikuu ajakirjas.


Frank Jüris


Liblikas

Loodus on kunstnik:
sõnaseletamatu ilu on vaadata tuult
kõnetamas puid,
lehed tantsivad Päikese auks,
mitte üks liigutus pole ei puudu,
ega üle.

Südamel pole piire,
temagi võib tantsida
ja vaadata Päikesele silma.
Süda on kõigest üks liblikas,
liblikas Päikese tules.



Külli Ho


Samurai

Kendo mees
seisad päikese väes
pilk paitamas nägu, huuli ja mõõka su käes

Istume viivu
tassis auramas tee
on suvi oktoobrikuul

Hämarik suudleb koitu
pole puutunud toitu
Riis jahtund me ees

Lahkud vaikselt mõõk hõlma all
ja sa ei märka kui
see riivab mu ihu

Haav kinni ei kasva
ei veel,ei veel
Vaatan kahvatuil palgeil su lahkumist.


Geisha

Juba küntud maal
lumi valgem kui kimono.
Paju pitsi on pununud põlluserva

Tee viib üle põllu.
Sammu-sammu järel pilti kaasas kannan endaga:
Külmal klaasiseil sõrmil haarad mu ihu,
Jooksen nagu ei kunagi veel...

Öö vajutas laternad kustu.
Nende igatsus saada mind.
Minu igatsus sinust nendega olles...

Kõrkjaisse tuul puhub hinge.
Kandsin pildi eneses,
kui mu arm neile leigeks jäi
hoiad mind ja nii on kergem mu arm.

Jaan Keskel

Ringid bussijaamas

Seda sõitu mäletan ma veel ikka hästi

ja seda tunnet kui meil minna kästi

Niimoodi tuntakse ennast matusel

või kui oled alla kukkunud katuselt.

Ma mõistsin, et tema tunneb ennast ka nii,

aga tehtut see minema ei vii.

Ma kallistasin seda nutvat tüdrukut bussijaamas.

Tegin ringi, tulin tagasi, kallistasin uuesti.

Ma tegelikult kallistan praegugi

ja olen samasuguses jamas.

Vahet pole, kuidas aastad on möödunud.

Palju ma olen saanud vanemaks,

paremaks inimeseks.

Vahet pole, kuidas elu on muutunud

tema on ikkagi jäänud samaks.

  Helin Kuuskla

***

Need õrnalt lendlevad helbed
on jällegi kadumas,
vaikselt pilve tagant piilub
päike nii salaja.
Jää on suland ja
vesi vallutamas teid.
Jää igavesti Jumal
ei kordu see talv ju meil.

Küllap kripeldab nii autoreil kui ka lugejail küsimus: kas need on siis sellekevadise Luulekevade parimad luuletused? Küllap mõni neist ongi, kõik ei tarvitse olla. Valisime rohkem lähtudes sellest, et näidata kui erinevaid luuletusi meie võistlusele tuleb ja valiku tegime kõige varem, märtsis saabunud luuletuste hulgast.